Elementy diachroniczne w synchronicznym opisie estońskiej fleksji nominalnej

Main Article Content

Robert Bielecki

Abstrakt

The present paper aims to demonstrate the synchronic inadequacy for the description of modern Estonian nominal flexion of such notions as: (i) lõpumuutus, lõpuvaheldus ‘alternation of final sound(s) (of the stem of a word)’, and (ii) astmevaheldus ‘gradation’ in the shape proposed by Estonian linguistis. The first seems to be founded only on diachronic relations resulting from the vanishing of final sound(s) of the stem of the historical Nom Sg and historical endings of Gen Sg (*-n), Acc Sg (*‑m) and partially Part Sg (*-ta, *-tä). According to the approach discussed in the present paper, this notion is not relevant to contemporary Estonian. Its existence in Estonian linguistics interferes with the recognition of new endings of Gen Sg, (Acc Sg) and partially Part Sg, which seem to have originated because of the aforementioned changes, taking some substance from primarily non-functional final sound(s) of the historical Nom Sg. The meaning of the notion of astmevaheldus ‘gradation’, on the other hand, seems to be subject to constant restriction in modern Estonian linguistics in order not to exceed the scope of its quantitative and distributive historical properties. However its new functional burden, which consists in distinguishing between certain grammatical meanings like Gen Sg (for example lõpu ‘of the end’) and Part Sg (for example lõppu ‘the end’), and its substantial manifestations based primarily on quantitative distinctions (for example /p/ vs. /pp/) makes it equivalent to certain phenomena which are not classed as gradation from the diachronic point of view (for example, historical gemination in short forms of Illat Sg, such as jõkke ‘to the river’). In the present paper I propose expanding the meaning of the notion of astmevaheldus ‘gradation’. Such expansion seems to be conditioned in contemporary Estonian by the substantial and functional homogeneity of phenomena which are and are not classed as astmevaheldus from the diachronic point of view. In the present approach astmevaheldus is a ternary opposition in Estonian.
 

Downloads

Download data is not yet available.

Article Details

Jak cytować
Bielecki, R. (2009). Elementy diachroniczne w synchronicznym opisie estońskiej fleksji nominalnej. Investigationes Linguisticae, 18, 1-26. https://doi.org/10.14746/il.2009.18.1
Dział
Artykuły

Bibliografia

  1. Aavik, Johannes. 1936. Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika. Tallin: NoorEesti Kirjastus.
  2. Alvre, Paul. 1989. Eesti kirja- ja murdekeele morfoloogiast. Tallin: Valgus.
  3. Bańczerowski, Jerzy – Pogonowski, Jerzy – Zgółka, Tadeusz. 1982. Wstęp do Językoznawstwa. Poznań: Wydawnictwo Naukowe UAM.
  4. Bańczerowski, Jerzy. 1999. Towards a grammar of flection. In: Pogonowski, Jerzy (Ed.). Investigationes Liguisticae VI. Poznań: Zakład Graficzny UAM. pp. 5-84.
  5. Bielecki, Robert. 2006. Transitiivsuskategooria eesti keeles. In: Penjam, Pille (Ed.) Lause argumentstruktuur. Tartu Ülikooli Eesti Keele Õppetooli preprindid 2. Tartu: Bookmill. pp. 7-47.
  6. Eek, Arvo. 1977a. Uuemaid uurimistulemusi eesti foneetikas. Keel ja Kirjandus, vol. 20, pp. 406-415.
  7. Eek, Arvo. 1977b. Experiments on the perception of some words series in Estonian. Estonian Papers in Phonetics, pp. 7-33.
  8. Eek, Arvo. 1980. Estonian quantity: notes on the perception of duration.
  9. Estonian Papers in Phonetics, pp. 5-30.
  10. Eek, Arvo. 2008. Eesti keele foneetika I. Tallin: TTÜ Kirjastus.
  11. Eek, Arvo – Remmel, Mart. 1971. Eesti foneetika uurimuse tulemusi. Keel ja Kirjandus, vol. 14, pp. 715-721.
  12. Erelt, Mati – Kasik, Reet – Metslang, Helle – Rajandi, Henno – Ross, Kristiina – Saari, Henn – Tael, Kaja – Vare, Silvi. 1995. Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoodustus. Tallin: Eesti Keele Instituut.
  13. Erelt, Mati – Erelt, Tiiu – Ross, Kristiina. 2000. Eesti keele käsiraamat. Tallin: Eesti Keele Sihtasutus.
  14. Hakulinen, Lauri. 1979. Suomen kielen rakenne ja kehitys. Helsinki: Kustannusosakeyhtiö Otava.
  15. Hint, Mati. 1983a. Viroko neljän kvantiteettiasteen sävelkieli? Virittäjä, vol. 2, pp. 161-177.
  16. Hint, Mati. 1983b. Viroko neljän kvantiteettiasteen sävelkieli? Virittäjä, vol. 3. pp. 328-348.
  17. Kaplinski, Jaan. 1968. Märkusi eesti keele foneemtranskriptsioonist. Emakeele Seltsi Aastaraamat, vol.13, pp. 7-45.
  18. Karlsson, Fred. 1982. Suomen kielen äänne- ja muotorakenne. Porvoo/Helsinki/Juva: Werner Söderström Osakeyhtiö.
  19. Kettunen, Lauri. 1962. Eestin kielen äännehistoria. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
  20. Lehiste, Ilse. 1960. Segmental and Syllabic Quantity in Estonian. American Studies in Uralic Linguistics, vol. 1, pp. 21-82.
  21. Lehiste, Ilse. 1966. Consonant quantity and phonological units in Estonian. Indiana University Publications, Uralic and Altaic Series 65. Bloomington – The Hague.
  22. Lehiste, Ilse. 1970. Suprasegmentals. Cambridge/Mass: M. I. T. Press. Põldmäe, Jaak. 1975. Värsiteoreetilisi marginaale sõnafonoloogia köite juurde. Keel ja Kirjandus, vol. 18, pp. 52-59.
  23. Saussure de, Ferdinand. 2002. Kurs językoznawstwa ogólnego. Warszawa: Wydawnictwo Naukowe PWN.
  24. Vaigla, Aleksander. 1933. Eesti grammatika I. Hääliku- ja vormiõpetus Ühenduses õigekeelsusjuhtisega ja harjutusülesannetega: kesk-, kutse- ja täienduskoolidele. Tartu: Ed. Roos.
  25. Valgma, Johannes – Remmel, Nikolai. 1968. Eesti keele grammatika. Käsiraamat. Tallin: Valgus.
  26. Viitso, Tiit-Rein. 1978a. The non-uniqueness of phonological recontructions. Linguistica, vol. 10, pp. 140-146.
  27. Viitso, Tiit-Rein. 1978b. Accent in Estonian. Estonian Papers in Phonetics, pp. 94-98.
  28. Viitso, Tiit-Rein. 1979a. Проблемы количества в эстонском языке. Советское финно-угроведение, vol. 15, pp. 1-17.
  29. Viitso, Tiit-Rein. 1979b. Проблемы ударения в эстонском языке. Советское финно-угроведение, vol. 15, pp. 136-152.